Meie lugu
Kuidas sündis
„Tähistades elu"?
Meie lugu
Surm puudutab ühel hetkel meist igaüht. See ei küsi vanust, ametit ega seda, kas oleme selleks valmis. Ometi on see teema, millest me sageli ei räägi. Me lükkame neid vestlusi edasi, sest loodame, et õige hetk ei ole veel käes.
Ka mina olen kaotanud inimesi, kes on olnud mulle väga kallid. Olen elu jooksul saatnud viimsele teekonnale kõik oma vanavanemad ning käinud mitmetel matustel. Kuigi iga inimene ning lahkumine oli erinev, jäi mind peale matuseid saatma üks ja sama tunne – tseremooniad keskendusid rohkem surmale kui inimese elatud elule. Läbivalt oli sama ülesehitus ning tseremooniameistrite kõnedes muudetud ainult faktilised asjaolud. Kõik oli justkui „õige", kuid midagi väga olulist jäi puudu. Puudu jäi inimene ise.
Kõige sügavama jälje jättis minu vanaema ootamatu lahkumine vaid 59-aastaselt. Tema surm tuli täiesti ootamatult ning muutis minu maailma hetkega. Ka matusetseremoonia oli minu jaoks raske kogemus. Tseremoonia ei rääkinud tema soojusest, huumorist ega armastusest elu vastu. Kõik meenutas mulle ainult seda, et ta on surnud. See kogemus jäi minuga veel aastateks ning saatis mind ka unenägudes.
Aastad möödusid, kuid küsimus jäi. Kas hüvastijätt peabki olema selline? Kas see ei võiks hoopis aidata meil meenutada inimest sellisena, nagu ta päriselt oli?
Täna töötan õena palliatiivravi osakonnas ning puutun iga päev kokku elu lõpus olevate inimeste ja nende lähedastega. Olen näinud, kui sageli inimesed teavad juba ette, millist hüvastijättu nad endale sooviksid. Samal ajal on lähedastel sellest väga raske rääkida. Surmast rääkimist välditakse, sest kardetakse haiget teha või ei olda lihtsalt valmis tunnistama, et lahkumine on lähedal.
Just sellest mõttest sündis „Tähistades elu".
Usume, et hüvastijätt võib olla midagi enamat kui traditsiooniline matus. See võib olla hetk, mis peegeldab inimese elu, tema väärtusi, iseloomu ja lugu. Hetk, kus meenutatakse, naerdakse, nutetakse ja ollakse tänulik. See võiks olla toeks ka niigi raskel leinaperioodil.
Pakume võimalust elu tähistamise tseremooniat rahulikult ette planeerida inimestele, kes soovivad oma soovid ise läbi mõelda ja kirja panna. Samuti aitame luua personaalse elu tähistamise tseremoonia pärast lähedase lahkumist, lähtudes tema elust, soovidest ja perekonna vajadustest.
Meie eesmärk ei ole korraldada lihtsalt tseremooniat. Meie eesmärk on aidata luua hüvastijätt, mis aitab lähedastel meenutada inimest armastuse ja tänutundega ning jätab südamesse rahu.
— „Tähistades elu" asutaja
Õde palliatiivravi osakonnas
Meie sümbol

Suitsupääsuke
Ettevõtte sümboliks on suitsupääsuke – vabaduse, lootuse ja edasi elava armastuse märk. See on pühendatud minu vanaemale, kelle mälestusest sai alguse soov luua Eestis midagi teistsugust.
Alustame vestlusega